Vaba Akadeemia

3. mail peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Jaanika Anderson. Seekord vaatame lähemalt Europe röövimise müüti ning selle teekonda kunstimaailmas. Vanakreeka müütide varasalv on rikkalik. Tänu antiikautorite värvikatele kirjeldustele on Foiniikia printsess Europe röövimise lugu tugevalt kanda kinnitanud kujutavas kunstis. Europe müüdi levikule on kaasa aidanud ka see, et temas nähakse geograafilise Euroopa algkuju. Loengus vaatleme erinevaid kunstiteoseid, mis kujutavad Europe röövimise lugu. Vaatame, kuivõrd need kujutised üksteisest erinevaid ja kuidas neid tõlgendada.

Loengus kuuleme kahest rännakust, mis on kõigepealt huvitavad paralleelsuse tõttu: kaks luuletajat, eesti ja baltisaksa poeedid, mõlemal oma kirjanduse tipud, rändavad Tartust Riiga ja sellest reisist saab nende luuletajaidentiteedi oluline osa. Juttu tuleb ka Tartu-Riia verstapostidest, maalilistest matkadest, romantilistest ränduritest, eksirännakutest, voorimees Peetrist, Killinge kõrtsmiku tütardest ja paljust muust.

Ookean on neelanud >90% biosfääris neeldunud liigsest soojusest, mis annab maismaa elanikele aega kohanemiseks. Ookeani soojenemisega kaasneb paraku paisumine ja merevee taseme tõus. Ookean neelab ligi 30% inimtekkelisest süsihappegaasiheitest, millega paraku kaasneb ookeanivee hapestumine. Loengus tuleb juttu, kuivõrd meil on põhjust loota ookeani tasakaalustavale mõjule ka tulevikus.

5. aprillil on Vabal Akadeemial külas Anu Põldsam, kes seekordses avalikus loengus räägib judaismist. Judaismi uus ja uutmoodi pildile tulek leidis aset 19. sajandil, mida võib judaismi ja juudi identiteedi kontekstis üsna murranguliseks pidada. See on sajand, mil juudi religioon hargneb eri voolude vahel, mil tekib juudi rahvusliikumine ja juudi teadus. Lisaks sellele kerkivad esile esimesed juudi maalikunstnikud, kelle teosed avavad juudiks olemise uusi ja vanu tahke. Ja ühtlasi on see ka sajand, mil juute püütakse väljapoolt suruda raamidesse, kuhu nad ei mahu. Vaatamegi kunstiajaloo valguses veidi lähemalt, mis siis 19. sajandil judaismis aset leidis.

Reedel, 29. märtsil on Vabal Akadeemial külas Erki Tammiksaar, kes räägib Eesti teaduse rahastamisest.

Ettekandes tuleb analüüsimisele Eesti teadussüsteemi ja selle rahastamisskeemide areng. Loengus näidatakse, et Eesti teaduse rahastamise süsteem kopeeris Eesti Vabariigi Tartu ülikoolis tsaariaegset teaduse rahastamist. Saksa okupatsiooni ajal hakkasid teaduse rahastamisel rolli mängima teadusfondid, mis küll Nõukogude okupatsiooni esimestel aastatel kadusid, kuid 1950. aastate keskpaigas Nõukogude Liidus toimunud teadusreformide tulemusel tagasi tulid. 1990. aastate alguse otsused jagada teadusraha baas- ja grandirahastuseks tuli Eesti teadussüsteemile kasuks, kuid 21. sajandi esimese kümnendi lõpuks oli Eesti teadussüsteem muutunud juba liiga konkurentsikeskseks, mis ähvardas teaduse mitmekesisust vähendada. Viimastel aastatel on suurendatud teaduse baasrahastamist, et teaduse mitmekesisus ei kannataks.

15. märtsil peab Mihhail Lotman järgmise loengu vene kultuuri mustade värvide sarjast. Seekordses vestluses räägime kahest silmapaistvast mõtlejast, Vladimir Solovjovist ja Lev Tolstoist, kes ei jaganud suurriikluse ja natsionalistlikke ideid ning veelgi enam, võitlesid aktiivselt militarismi ja repressiivsete meetodite vastu. Sellegipoolest on ka nende seisukohtades nii mõnigi külg, mis vajab lahkamist mustas valguses.

Sellel reedel, 8. märtsil peab järjekordse avaliku loengu Hardo Pajula, kes tutvustab ise oma ettekannet nii:

"Aldous Huxley sõnul on inimene mitmekordne amfiib (multiple amphibian), kes elab üheaegselt paljudes erinevates universumides. Kui me lähtume oma poliitilises teoorias ja praktikas argiteadvusest – ja enamalt jaolt me teeme just nii –, puudutame sellega vaid väga piiratud osa sellest, mida tähendab olla inimene. Ideaalne ühiskond peab arvestama inimese kui mitmekordse amfiibi kogu ulatusega," ütles Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus Aldous Huxley Zürichi keskuse kuraator Robin Hull. Mu ettekandes tulevadki jutuks Aldous Huxley poliitilised ja religioossed vaated.

23. veebruaril peab Mihhail Lotman Vabas Akadeemias järgmise loengu vene kultuuri tumedamate külgede sarjast. Järjekordses vestluses käsitleme edasi russofoobia teemat 19.-21. sajandi vene kultuuris. Kui 19. sajandil oli vene- ja Venemaa-vihkamine enamasti silt, millega tähistati liberaale (vaid üksikud inimesed nagu Vladimir Petšerin deklareerisid ise oma vihkamist), siis 21. sajandil kerkisid esile need, kes võtsid russofoobi tiitli uhkusega omaks. Märkimisväärne on aga see, et russofoobide ja šovinistide maailmamudelis on palju sarnast.

16. veebruaril on Vabal Akadeemial külas astronoom Tõnu Viik, kes seekord räägib James Webbi teleskoobist. Räägime sellest, miks ameeriklastel sellist röögatult kallist teleskoopi üldse vaja oli, miks teleskoobile James Webbi nime panna ei tahetud, miks teleskoop sellisesse veidrasse kohta paigutati, mida sellega vaadelda saab, miks ta sellise kummalise aluse peal on ja ka muud.

9. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Pärtel Piirimäe, kes räägib õiglase sõja ideest Euroopa mõtteloos. Loengus käsitletakse õiglase sõja ideetraditsiooni Euroopa mõtteloos ning analüüsitakse käimasolevat Venemaa-Ukraina sõda selle traditsiooni kontekstis. Loengus küsitakse, millistele ideedele on toetunud Venemaa oma agressiooni õigustamisel ning millisel määral ja viisil peegeldab lääneriikide reaktsioon sõjale selle ideetraditsiooni mõningaid keskseid aspekte.