Hiiglasliku konteinerlaeva Ever Given kinnijäämine Suessi kanalis ligi nädalaks tekitas küsimusi rahvusvahelise merekaubanduse tuleviku kohta. Vaatleja Raivo Vare selgitas Kuku raadio saates «Välismääraja», miks on kaubateed aina enam mõjutatud üksikutest sadamatest ja kõrikutest ning kas ideel Põhja-Jäämere laevateest on jumet.
Vare mõtiskles, et kaubalaevade suuruse kasvule tuleb ilmselt piir ette, aga seda rohkem looduslikult määratud tingimuste tõttu. Oma tähtsus on nii looduslikel kui ka tehislikel süvistel ning sadamavõimsustel. Ever Given on 400 meetrit pikk, 59 meetrit lai ning sellele oli laotud 20 korrust konteinereid.
«See näitab, milline purjepind on: 400 korda 20 korrust konteinereid. See on juba nii tohutu purjepind, et kitsas, 200 meetri laiuses kanalis kõva külgtuul – tegelikult tekitab probleemi igal juhul. Ja kui me kuulame, mida ütlevad Egiptuse vastavad võimud, siis Egiptuse võimud vihjasid, et ei olnud ainult tuul süüdi, vaid oli ka inimlik viga. Aga seda alles uuritakse, mis täpselt oli,» sõnas ta.
Suurte laevade teenindamine on aga oma eripäraga, sest nende vastuvõtmiseks ja kaubalaadimiseks on omakorda vaja super-tehnikat. Samuti jääb vähemaks sadamaid, kuhu ülisuured laevad sisse mahuvad. See omakorda aga mõjutab kaubateede valikut ning tarneahelaid surutakse aina rohkem üksikutesse sadamatesse, kus kaupa veetakse eri transpordivahenditega laiali.
«Reaalne pilt on selline, et Hiinast Euroopasse on enam-vähem neli sadamat, viis sadamat Euroopas. Reaalne on umbes seitse sadamat Hiinas ja Kagu-Aasias, kus selliseid superlaevu saab töödelda,» tõi Vare välja. Samal ajal sõltuvad kaubaveod pudelikaeladest ehk kõrikutest. Nende seas on lisaks Suessi kanalile (12 protsenti maailma kaubavahetusest) Malakka väin (40 protsenti), Panama kanal (5 protsenti) ja Hormuzi väin (üle 25 protsendi gaasist, üle 33 protsendi naftast).