Ammu enam pole adekvaatne rääkida, et Euroopa julgeolek peaks sõltuma sellest, mida USA teeb või ei tee Euroopa kaitseks, kritiseeris Euroopa parlamendi saadik Urmas Paet Kuku raadio saates «Välismääraja».
Kui vaadata NATO liitlasi, siis Ameerika Ühendriikidel endal on kogu aeg olnud strateegiline autonoomia julgeoleku- ja kaitseküsimustes, märkis Paet. See tähendab, et USA julgeolekudebatt ei ole sõltunud küsimusest, kas eurooplased tulevad appi või mitte. «Samas vastupidi ehk Euroopas on see jutt ju kogu aeg. Justkui Euroopa julgeolek peaks paljuski tuginema sellel, kas Ameerika Ühendriigid aitavad või ei aita,» selgitas Paet.
Tema hinnangul ei lähtu jutt objektiivsetest näitajatest, sest Euroopa on suurema elanikkonnaga ja kokkuvõttes jõukam oma majandusnäitajatelt. Seetõttu pole Paeti hinnangul ka objektiivset alust mitukümmend aastat pärast II maailmasõda rääkida, et Euroopa julgeolek sõltub sellest, mida USA teeb või ei tee Euroopa kaitseks. «Minu meelest ei ole see ammu enam adekvaatne,» sõnas Paet. Julgeolekukoostöö on tema silmis lisaväärtuseks. «Vastuolu Euroopa kaitsekoostöö ja NATO vahel mina tegelikult ei näe.»
Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand nõustus kolleegi sõnumiga. Ta toonitas, et Euroopa peab olema suuteline ennast ise kaitsma ning Euroopa peab kaitsekulutustesse rohkem panustama. Ta täiendas, et mulje Trumpi administratsiooni edust Euroopa kaitsekulutuste suurendamise saavutamisel on vaid osaliselt tõsi. Suurema panustamise juttu alustas juba Barack Obama administratsioon kaitseminister Robert Gatesi ajal.
Lisaks tõi Kaljurand välja, et koroonakriisi ajal tuli esile Euroopa riikide sõltuvus kolmandate riikide tarneahelatest. «Euroopa Liit peab ümber mõtlema, kuidas ise kriisis hakkama saada,» ütles saadik.
Saates räägiti teiste teemade seas veel:
- Kes on Joe Bideni administratsiooni tuumikus ja mida see tähendab liitlassuhetele?
- Milline roll on John Kerryl USA kliimasaadikuna?
- Milline näeb välja Bideni administratsiooni poliitika Venemaa suunal?
- Kas Biden jätkab Trumpi teravat liini Hiina suunal ning mida teevad Euroopa riigid?
- Kas Bideni tulek motiveerib Ühendkuningriiki sõlmima kaubanduskokkulepet Euroopa Liiduga?